BANDIIT VÕI MITTE

HOLSTER Klubi kodulehel on tšerokii-indiaanlast Ned Christie't (vt REVOLVRIKANGELASED) mainitud kurikuulsate revolvrikangelaste kõrval, nii et võib jääda mulje, nagu olnuks tegu tavalise kõrilõikajaga. Et kannatlik HOLSTRI kodulehe lugeja võiks kujundada oma arvamuse selle tšerokii kohta veidi rohkema kui paari pealiskaudse rea põhjal, selleks on alljärgnev lugemine mõeldud. Ned Christie on rongi- ja pangaröövlite ning lihtsalt päästikukiirete elumeestega võrreldes rohkem ära teeninud.

Seadusvastaste tegude puhul kujundavad ühiskonna suhtumist ka muud tegurid peale seaduse rikkumise fakti. Kõigepealt on inimeste jaoks tähtis, kes on seaduste taga. Kui need võttis vastu rahva vabal tahtel valitud parlament, suhtutakse ühtmoodi, kui seadused on teinud võõrvõim, siis hoopis teisiti. Võõrvõimu poolt kirjutatud paragrahvid on mõeldud allutatud rahva ohjamiseks ning mõjuvad allaheidetutele kuritegelikena.
Eesti rahvalikus lauluski öeldakse, et "see Vene riigi seadus on ropp ja roojane." Sestap suhtub ühiskond tolerantsemalt seaduserikkumistesse, mis on suunatud võõrvõimu vastu. Rahvuskangelase maine omandavad ka tavalised maanteeröövlid, kui nad on allasurututega samast rahvusest ning nende tegevus kahjustab rõhujaid.

Hea näide on rongi- ja pangaröövlid vennad Jamesid ja nende sõbrad Youngerid (vt REVOLVRIKANGELASED). Kodusõjajärgne Lõuna tundis neile kaasa, sest tegu oli oma poistega, kes kimbutasid Põhja okupatsioonivõimu esindajaid – pankureid ja kapitaliste.

Teine ühiskonna suhtumist mõjutav faktor on seaduserikkuja poolt põhjustatud kahju ja võimude vastumeetmete tasakaalustatus. Ühiskond tunneb kaasa seaduserikkujale, kui riigivõim on ülekohtuselt karm. Ja võõrvõim kipub allaheidetud rahvast karistades olema karmikäeline, eriti kui ta vähegi haistab tegude taga ideoloogilisi motiive.

Jällegi võiks tuua näiteks vennad Jamesid. Kui Pinkertoni detektiivid viskasid Jameside majja suitsupommi ning Zerelda Samuel James labakäest ilma jäi, vaimupuudega noorem vend aga hukkus, puhkes pahameeletorm politseinike vastu, vennaksed aga "võitsid plusspunkte".

Kui seaduserikkujat on õhutanud tegutsema talle eelnevalt osaks saanud ülekohus, mõjutab seegi ühiskonna suhtumist.

Vennad Jamesid kannatasid unioonimeelsete sisside terrori all. Nende isa sandistamine ja nende enda piitsutamine sundis neid vägivallale samaga vastama. Vägivalda olid enda nahal tunda saanud paljud Missouri elanikud enne kodusõda, selle ajal ja järel, mistõttu nad võisid end hõlpsasti vennastega samastada.

Kui seaduserikkuja oma tegudes ei lähtu ainult iseenda saamahimust, tegutseb rahva silmis nende huvide väljendajana ega kasuta valimatult vägivalda, omandab ta ühiskonna jaoks ideoloogilise tähenduse. Samm vabadusvõitlejast ja õilsast röövlist hariliku kurjategijani on aga lühike. Niipea kui isik muutub ohuks tavalisele kaaskodanikule, muutub austus tema vastu kiiresti hirmuks, põlguseks ja vihaks.

Jällegi kõlbab näitena Jameside-Youngerite lugu.

Lõunaosariikide partisanid
Need poisid olid Lõuna jaoks vabadusvõitlejad,
Põhja jaoks mõrvarid,
kellele ei laienenud sõjavangide õigused.
Mõned neist, nagu vennad James'id ja Youngerid,
hakkasid pärast sõja lõppu panga- ja rongiröövliteks.

Ühe väikelinna panka röövides lasi kamp maha juhusliku relvastamata möödamineja. Kindlasti ei näinud missourilased selle mõrva taga kättemaksuakti vihatud jänkide vastu, sest tapetu oli süütu üliõpilane.

Kui aga seaduserikkuja tegude taga on allasurutud rahva üldised huvid, mida viiakse ellu seaduse piirest väljudes, võidakse isiku vastu ilmutada mõistmist. Seda eriti siis, kui seadusi tajutakse võõrvõimu repressioonivahendina. Seda teab ka repressiooniaparaat, ilmutades tihti suuremat tolerantsust tavalise kriminaalkurjategija kui ideoloogilise vaenlase vastu. Oma karmuse põhjendamiseks avalikkuse ees aga püüab represseerija näidata ideoloogilist vastast jõleda kriminaalina.

Ehkki James'e-Youngereid ümbritses Rummu Jüri moodi õilsate röövlite aupaiste, olid nad tegelikult maanteeröövlid. Nad röövisid ja tapsid omakasu eesmärgil, õilsad motiivid, kui neid oligi, jäid sekundaarseks. Ned Christie'ga oli vastupidi - Christie kuulus suguharu nõukokku ega kasutanud tšerokiide huvide kaitsmisel seadusvastaseid võtteid. Ehkki ajujaht Ned Christie'le algas kriminaalkuriteo kahtluse tõttu, oli Christie eelkõige ideoloogiline vaenlane valgete ülemvõimule, sest niisugusena nägi teda enamik tšerokiisid.

Tšerokii Ned Christie sarnaneb nende eesti metsavendadega, kes varjasid end ideoloogilistel põhjustel. Ned Christie loo paremaks mõistmiseks eelneb sellele kokkuvõte tšerokiide suguharu ning teiste nn "viie tsiviliseeritud hõimu" autonoomia kokkuvarisemisest.

MTÜ Holster